Nagu interjööri ja toidutrendid – nii on olemas ka toataimede trendid. Mis teeb üldse taimedest trenditaimed?

Võiks öelda, et just sotsiaalmeedial on siin oma märkimisväärne roll. Popid Instagrami-community’d nagu Urban Jungle Bloggers, Jungalow või Plantcetera on oma meeleolukate fotodega tekitanud teatava taimenälja või isegi sõltuvuse, millele noored meelsasti järele annavad. Õnneks on see üks igas mõttes tervislik sõltuvus ja kui tuleb tahtmine millegi põneva ja uue järele, siis tasub vaadata just sotsiaalmeediasse. Mõistagi ei ole alati kõik taimed kättesaadavad kas siis haruldase loomu või haruldaselt kalli hinna tõttu, aga trenditaimi on ka soodsamaid. Aasta alguses ennustatakse nii sisekujunduse- värvi-tapeeditrende, aga ka taimetrendide ülevaateist on saanud mitmete lugupeetud sisearhitektuuriajakirjade või teiste väljaannete püsirubriik. Hiljutine The Guardian tõi välja selle aasta „moesuunad“ taimemaailmas ja ehkki monsterad ja filodendronid on endiselt ületamatud, on ka muid huvitavaid suundi:

Roosade lehtedega taimed on trend, mis juba mõne aasta eest alguse sai. Samuti erinevad variegata’d ehk valgelehised taimed. Põneva lehetooniga on ka teisi taimi nagu ebakrooton (Codiaeum variegatum), stromante (Stromanthe sanguinea), tiigerlehiku sordid (Calathea), marantad (Marantha leuconeura), aglaoneema sordid (Aglaonema). Värvilised lehepuhmad toovad muidu rahuliku interjööri põnevaid tekstuure ja lisavad aktsenti.

Hõõguvroosade lehtedega filodendron Pink Princess on taimemüüjate lettidel haruldane ning ka internetis maksab väikese varanduse. Foto: NSE Tropicals

Kena roosakirju juudihabe ehk Tradescantia fluminesis

Vahalille (Hoya carnosa tricolor) noored lehed on lausa sügavpunased ja muutuvad ajaga heledamaks

Huvitava kujuga sukulendid. Viigikaktused (Opuntia), roosinuppu meenutavad kestvikud (Aeonium sect. Greenovia), milledest mõned sordid võivad olla roosad ja isegi mustad.

Kanaaridel kasvav Aeonium meenutab roosinuppu. Foto: World of Succulents

Tore karvane viigikaktus

Toataimed kui elav dekoor. See tähendab eelkõige taimede esiletõstmist. Suuremate taimede esiletoomist ruumis või väiksemate taimede grupeerimist neile mõeldud riiulile. Kusjuures lillepotid annavad siin ohtralt mänguruumi. Suurematest taimedest on eriti esile tõstetud ümarlehist tiigerlehikut (Calathea orbifolia), kuna tema suured ümarad lehed tõmbavad tähelepanu.

Ümarlehine tiigerlehik võlub oma suurte ja mõjusate lehtedega

Väga paljusid taimi on võimalik edukalt kasvatada vaid vees paljasjuursena. Loomulikult ei saa seda igavesti teha, aga aasta-paar sõltuvalt taimest on täiesti tehtav. Tihtipeale saab selline vesiaiandus alguse taimede paljundamise soovist, sest paljud taimed tahavad juurte moodustamiseks vesist keskkonda. Viigipuud, ebakrootonid, sebralilled, filodendronid, kluusiad ja havisabad – kõiki saab edukalt vesikasvatada. Isegi sulgvõhk kasvab vees mõnda aega täiesti edukalt. Vees taimede kasvatamine nõuab vähem hoolt, kuna taimi eraldi kastma ei pea. Samuti on taimed tõenäolisemalt kahjurivabad. Küll aga peab jälgima, et valgusküllases kohas vesi kiirelt ära ei auraks ning vaasi tuleb vajadusel uuesti täita. Samuti ei tohiks taimi jätta riknevasse vette.

Väikesed havisabad elavad katseklaasis juba ligi aasta

Vesiaiandust on kõige lihtsam alustada tammetõrude ja kastanimunadega. Kas laste jaoks on see huvitav ja pikalt kestev projekt.

Belize kummi-viigipuu ootab juurte teket

Ja lõpuks ei kao taimemoest ega taimefännide mõtteist kunagi haruldased toataimed. Monstera deliciosa variegata on juba ka Eesti taimefännide kodudes hinnatud ning see tähendab, et markide asemel kogutakse nüüd hoopis põnevamat materjali.